Ferriit b. Perliit c. Tsementiit d. Ledeburiit e. Grafiit Score: 5/5 Küsimus 10 (5 points) Millise malmiga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ferriitne tempermalm b. Perliitne tempermalm c. Ferriitperliitne tempermalm d. Ferriitne keragrafiitmalm e. Perliitne keragrafiitmalm f. Ferriitperliitne keragrafiitmalm g. Perliitne hallmalm Score: 5/5 Küsimus 11 (5 points) Millise malmiga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
B. Grafiidiosakeste ku C. Grafiidi osakeste tu D. grafiidiosakeste kog Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne temperma B. Perliitne tempermal Student Response C. Üleeutektne valgem D. Alaeutektne valgem E. Perliitne keragrafiit F. Ferriitperliitne kera G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist?
3. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 5. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 35 Lihv 5. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2. Perliitne keragrafiitmalm 3. Perliitne tempermalm 4. Ferriitne tempermalm 5. Alaeutektne valgemalm 6. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 7. Üleeutektne valgemalm 36 Lihv 6. Millise malmiga on tegemist? : 1. Alaeutektne valgemalm 2. Perliitne tempermalm 3. Ferriitne tempermalm 4. Perliitne hallmalm 5. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 6. Perliitne keragrafiitmalm 7. Üleeutektne valgemalm 37 Lihv 7. Millise malmiga on tegemist? : 1
49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G
Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Ferriitperliitne tempermalm D. Ferriitne keragrafiitmalm E
tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 5. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel Lihv 5. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Alaeutektne valgemalm 2. Ferriitne tempermalm 3. Perliitne keragrafiitmalm 4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Perliitne tempermalm 6. Perliitne hallmalm 7. Üleeutektne valgemalm Question 36 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 6. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Perliitne tempermalm 2. Alaeutektne valgemalm 3. Ferriitne tempermalm 4. Perliitne hallmalm 5. Üleeutektne valgemalm 6. Perliitne keragrafiitmalm 7. Ferriitperliitne keragrafiitmalm Question 37 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 7. Millise malmiga on tegemist?
Student Response Feedback A. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis B. Grafiidiosakeste kujust C. Metalse põhimassi struktuurist D. Grafiidiosakeste suurusest Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback A. Perliitne tempermalm B. Perliitne hallmalm C. Perliitne keragrafiitmalm D. Ülaeutektne valgemalm E. Ferriitperliitne keragrafiitmalm F. Ferriitne tempermalm G. Alaeutektne valgemalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback
Student Response Value Correct Answer D. grafiidiosakeste kogusest metalses 33,333% põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm 100% E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm
Student Response A. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas aeglases jahutamises B. Süsinikusisaldusega üle 0,6 % jääb peale karastamist toatemperatuuril sisse jääkausteniit C. Karastamise tulemusel tekivad sisepinged, mistõttu võivad keeruka kujuga detailidesse tekkida karastuspraod D. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem Score: 5/5 21. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine? Student Response A. 300...400 B. 700...800 C. 500...650 D. 170...250 Score: 5/5 22. Millistele detailidele tehakse kesknoolutus? Student Response A
D. Enamasti metallilõiketööriistadele, millel on peamine kõvadus ja millele ei mõju löökkoormused (madal sitkus) Score: 5/5 20. Millised väited on õiged terase karastamise kohta? Student Response A. Karastamise tulemusel tekivad sisepinged, mistõttu võivad keeruka kujuga detailidesse tekkida karastuspraod------õige B. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas aeglases jahutamises D. Süsinikusisaldusega üle 0,6 % jääb peale karastamist toatemperatuuril sisse jääkausteniit-------õige Score: 0/5 21. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine? Student Response A. 700...800 B. 170...250
Student Response faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas aeglases jahutamises B. Süsinikusisaldusega üle 0,6 % jääb peale karastamist toatemperatuuril sisse jääkausteniit C. Karastamise tulemusel tekivad sisepinged, mistõttu võivad keeruka kujuga detailidesse tekkida karastuspraod D. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem Score: 5/5 21. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine Student Response A. 700...800 B. 300...400 C. 500...650 D. 170...250 Score: 5/5 22. Millistele detailidele tehakse kesknoolutus? Student Response
20. Millised väited on õiged terase karastamise kohta? Student Response A. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 Student Response kraadi) ja sellele järgnevas aeglases jahutamises B. Süsinikusisaldusega üle 0,6 % jääb peale karastamist toatemperatuuril sisse jääkausteniit C. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem D. Karastamise tulemusel tekivad sisepinged, mistõttu võivad keeruka kujuga detailidesse tekkida karastuspraod Score: 0/5 21. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine? Student Response A. 500...650 B. 700...800 C. 300...400 D. 170...250 Score: 5/5 22.
mida tehakse kuumutamisega üle temperatuuri A3 (austeniidi piirkonnas) järgmise aeglase jahutusega. Jahutusel austeniit muutub peeneteraliseks ferriit-perliidi struktuuriks. Juhul, kui algne struktuur ei ole jämeteraline , või selles puudub vidmanstätteni ferriit võib teha ainult poollõõmutus temperatuuril üle A1 ja allpool temperatuuri A3 . Siis ümberkristalliseerub ainult struktuuri perliitne osa, ferriit aga jääb endiseks. Tavaliselt poollõõmutust kasutatakse üleeutektoidsete tööriistateraste lõiketõõdeldavuse parandamiseks. Selle tulemusena nendes tekib teraline perliit ja kaob sekundaartsementiidi võrk, lõiketöötlemisel selline struktuur vähem kulutab tööriistad, võrreldes plaatjase struktuuriga karastamisel annab ühtlasema kõvaduse. Sellist töötlusviisi nimetatakse sferoidiseerimiseks. Poollõõmutus on võrreldes
liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist (sõltub metalsest põhimassist) ja võib isegi parandada malmi sitkust. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist: ferriitne 100...160 HB, martensiitne 380...600 HB, perliitne 160...220 HB, austeniitne 140...220 HB, sorbiitne 220...300 HB, perliitmartensiitne 380...550 HB, beiniitne 300...380 HB. Malmide termotöötlus Erinevalt terase termotöötlusest kasutatakse malmide korral nende mehaaniliste omaduste tõstmiseks termilist töötlemist harva, kuna termotöötlusega on võimalik muuta ainult metalse põhimassi struktuuri, mitte aga grafiidiosakeste suurust, kuju või jaotust.
oil to the cylinder. On the working surface of the cylinder the bores are connected with zigzagging lubricating grooves to ensure an even distribution of the oil. Each cylinder block is fitted with a cylinder lubricator incorporating a number of oil pumps. The number of the oil pumps corresponds to the number of lubricating orifices in the cylinder liner. VOCABULARY pearlitic grey cast iron perliitne hallmalm chromium plating kroomkate internal surface sisepind carry out teostama; täide viima reduce vähendama; alandama , wear kulumine , corrosion orrosioon; roostetamine , flange äärik thickness paksus strength jõud; tugevus , resist vastu seisma load koormus (rõhk) surround ümbritsema cooling jacket jahutussärk water transition vee üleminek
annaabi.ee 
