Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist (sõltub metalsest põhimassist) ja võib isegi parandada malmi sitkust. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist: ferriitne 100...160 HB, martensiitne 380...600 HB, perliitne 160...220 HB, austeniitne 140...220 HB, sorbiitne 220...300 HB, perliitmartensiitne 380...550 HB, beiniitne 300...380 HB. Malmide termotöötlus Erinevalt terase termotöötlusest kasutatakse malmide korral nende mehaaniliste omaduste tõstmiseks termilist töötlemist harva, kuna termotöötlusega on võimalik muuta ainult metalse põhimassi struktuuri, mitte aga grafiidiosakeste suurust, kuju või jaotust. - Lõõmutamine on põhioperatsioon valgemalmstruktuuriga valandeist tempermalmistruktuuriga valandite tootmisel
kaasneva kulumiskindluse tõus. Karastamine. Karastatakse perliitse või ferriitperliitse metalse põhimassiga vaba grafiidiga malme (hall-, keragrafiit- ja tempermalme). Tavakarastamisel on malmide karastustemperatuur sõltuvalt metalse põhimassi C-sisaldusest piires 850...950 oC, jahutus vees või õlis. Metalse põhimassi kõvadus peale karastamist sõltub otseselt karastusviisist ja sellest tulenevast struktuurist (martensiitne, beiniitne, perliitmartensiitne) Pindkarastamisel on karastustemperatuur mõnevõrra kõrgem (hallmalmide korral 850...950 oC, keragrafiitmalmide korral 950...1100 oC), kuumutus kõrgsagedusvooludega (6...10 s), jahutus vees või õlis. Noolutamine. Nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6
annaabi.ee 
