Allikaõpetus
muinaskeskustest ning seega võib eeldada nende kaalude Skandinaavia päritolu. Eesti- ja
Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga, mille aluseks oli grivna e. nael - 409,5 g.
Sõna nael tähendas algselt ka päsmeri kaaluühikut - marka, mida tähistati margapuu
varresse löödud naeltega. Nii Lätis kui ka Liivimaal oli kasutusel 13. sajandil riia nael.
Läbi Baltimaade levis teistesse Läänemere riikidesse ja kaugemalegi vene kaaluühik
leisikas ~ 20 naela. Sama kehtis ka perkovitsi e. kaalu kohta (20 leisikat).
Pikkusmôôtudest oli muinasajal tuntud Ojamaa küünar ja kuivainete môôtudest külimit,
mille môôt maakondade kaupa erines. Muinasajal puudus vajadus vahemaade
mõõtmiseks, kuna inimesed olid üsna paiksed.
Môôdustik vanal Liivimaal rajanes suurel määral maa pärisrahvaste juures kasutusel
olnud kaalu- ja mõõdusüsteemile. Iga linna mõõdustiku levikuala langes kokku tema
majandusliku tagamaaga. Kaubanduskaalu põhiühikuks oli mark e
annaabi.ee 
