7. Periood seos nurkkiirusega T= 2/ 8. Sagedus 9. Sageduse seos nurkiirusega =2f 10.Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirus vektoriga risti. 11.Jõu õlg jõu mõjusirge kaugus pöörlemis punktist. 12. Jõumoment jõu ja jõu õla korrutis. 13.Impulsimoment impulsi ja tema kõverusraadiuse koorutist. 14.Võnkumine üks osa perjoodiliselt korduvatest liikumistest. 15.Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. 16.Sundvõnkumine kui võnkumine toimub mingi välise perjoodilise jõu mõjul. 17. Hälve - võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. 18. Võnke amplituut suurim kaugus tasakaalu asendist ehk suurim hälve. 19. Resonants võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. 20
patareisi ei saa laadida,akusi saab laadida.Mõlemad omandavad alalis voolu. 2.Mida on vaja et tekiks elektrivool? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma 3. Milline on elektrivoolu tegelik suund metallides? elektrivoolu liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. 4.Kirjelda vahelduvvoolu! vahelduvvool-voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perjoodiliselt. 5.Milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine 6. Nimeta ja kirjelda voolutoimeid. Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 7.Selgita juhtide jadaühendus ja rööpühendus. Joonisest üksi ei piisa. Jadaühenuse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi ehk järjestikku. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. 8
4) Termodünaamilise Ringprotsessi mõiste ja Termodünaamika II seadus Mistahse soojusmootoris soojuse muundamine mehhaaniliseks tööks toimub mingisuguse termodünaamilise keha abil. Termodünaamika II seadus määrab termodünaamilise protsessi suuna väiksema tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Def. Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Ringprotsess Termodünaamiline protsess kus töötav keha perjoodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Selleks, et soojusmootor teeks pidevat tööd on vaja peale igat paisumisprotsessi ta tagasi tuua algolekusse. Selleks on aga vaja läbi viia paisumisele vastupidine protsess. Protsessi, mille käigus termodünaamiline keha läbides rida vahepealseid olekuid tuleb tagasi algolekusse nimetatakse ringprotsessideks. Otsese ringprotsessi alusel kõiki sisepõlemismootorid töötavad ringprotsessi alusel. Carnot´ ringprotsess
annaabi.ee 
