3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil 4. Arhede vibur on peenem, kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist. Viburite pöörlemiskiirus ja raku edasiliikumise kiirus: Kõige kiiremini liiguvad polaarsete viburitega (just ühe polaarse viburiga) bakterid. Peritrihhid liiguvad aeglasemalt. Bakteri liikumissuuna muutus: Bakter saab liikumissuunda muuta nii. Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Peritrihhi puhul on näha, et viburite vastupäeva pööreldes moodustub ühine kimp, mis tõukab rakku edasi
See süstlasüsteem on nagu vibur, mis ei liigu. Tal puuduvad liikumiseks vajalikud valgud. Süstal on VÄGA efektiivne virulentsusfaktor. Viburi pöörlemiskiirus ja raku edasiliikumise kiirus. Viburite ketaste pöörlemiskiirus on suur. E. coli'l ja Salmonellal kuni 18 000 p/min. Kui aga viburiniit on kinnitunud kettale, on kiirus väiksem, ehk ca kuni 1000 p/min. Bakterid liiguvad edasi 1- 1000 µm/s. Keskmiselt liiguvad ühe polaarse viburiga rakud edasi kiirusega ca 100 µm/s, peritrihhid aga ca 20 m/s. Ilmselt on 1 mm/s liikumiskiiruse ülempiir ja viburiaparaat põhimõtteliselt enamat ei võimalda. Aeglasemalt kui 1 µm/s pole eriti otstarbekas liikuda, sest siis ei konkureerita ainete difundeerumise kiirusega keskkonnas. Tegelikult on bakteril vees väga raske liikuda, kuna ta on väike ja ka keskkonna väikesed osakesed on talle takistuseks. On võrreldud näiteks sellega, kui raske oleks inimesel ujuda zelatiiniga täidetud basseinis
annaabi.ee 
