olemasolul. Õhu lämmastiku sidumine Looduses on mikroorganisme, mis võivad omastada molekulaarset lämmastikku ja sünteesida sellest oma rakus vajalikud lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Nad esinevad keskkonnas, kas vabalt või sümbioosis kõrgemate organismidega nt taimedega. Mullas vabalt esinevate õhu lämmastikku siduvate bakterite hulka kuuluvad nt clostridium´i spp liigid. Nad on teatavasti anaeroobsed, peritrihhaalse viburite asetusega pulgakujulised bakterid, mis moodustavad spoore. Õhu hapniku olemasolul võivad nad paljuneda ainult siis, kui keskkonnas on aeroobseid hapniku siduvaid baktereid. Lämmastiku allikana võivad clostridiumi spp liigid kasutada ammooniumi soolasid, kuid ka mitmeid lämmastiku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid, ning nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Clostridiumi spp liike peetakse siiski vähese aktiivsusega õhu lämmastiku sidujateks
olemasolul. Õhu lämmastiku sidumine Looduses on mikroorganisme, mis võivad omastada molekulaarset lämmastikku ja sünteesida sellest oma rakus vajalikud lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Nad esinevad keskkonnas, kas vabalt või sümbioosis kõrgemate organismidega nt taimedega. Mullas vabalt esinevate õhu lämmastikku siduvate bakterite hulka kuuluvad nt clostridium´i spp liigid. Nad on teatavasti anaeroobsed, peritrihhaalse viburite asetusega pulgakujulised bakterid, mis moodustavad spoore. Õhu hapniku olemasolul võivad nad paljuneda ainult siis, kui keskkonnas on aeroobseid hapniku siduvaid baktereid. Lämmastiku allikana võivad clostridiumi spp liigid kasutada ammooniumi soolasid, kuid ka mitmeid lämmastiku sisaldavaid orgaanilisi ühendeid, ning nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Clostridiumi spp liike peetakse siiski vähese aktiivsusega õhu lämmastiku sidujateks
annaabi.ee 
