Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
difficile tüvesid. Toksiini
määramiseks on kasutusel immuunmeetod (kommertsiaalne kitt) monoklonaalsete toksiin A ja
B vastaste antikehadega.
35
Mittespetsiifiline anaeroobne infektsioon
HAIGUSTEKITAJAD. Bacteroides spp., Porphyromonas spp., Fusobacterium spp., Prevotella
spp., Peptococcus spp., Peptostreptococcus spp. jne.
UURITAV MATERJAL. Sõltuvalt haigusprotsessi lokalisatsioonist kas mäda, haavaeritis, pleura-
ja peritoneumipunktaat, veri vm.
DIAGNOSTIKA. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine on orienteeruva tähendusega.
Anaeroobsele infektsioonile viitab sageli erineva morfoloogiaga mikroobide esinemine
algmaterjalis, kuna enamiku anaeroobsete infektsioonide korral on tegemist segainfektsiooniga.
Anaeroobsele infektsioonile tuleks mõelda ka juhul, kui preparaadis leidub hulgaliselt mikroobe,
kuid aeroobne kasv puudub.
Haigustekitaja isoleerimine. Sageli kasutatakse kombinatsioonis ühte mitteselektiivset verd