V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
tooniga, kes oma kaaslase vigu parandab: «Erras, amice Claudi1. Sümbol pole arv. Te peate
Orfeust * Hermeseks.»
«Teie eksite ise,» vastas ülemdiakon. «Daidalos on alusmüür, Orfeus on müür. Hermes on
hoone. Ja see on kõik. Teie võite tulla, millal tahate,» ütles ta Tourangeau poole pöördudes,
«ma näitan siis teile kullaraasukesi, mis Nicolas Flameli katlapõhja olid jäänud, ja teie võite
neid siis võrrelda Guillaume de Paris' kullaga. Ma õpetan teile ka kreeka sõna «peristera»2
salavõimu tundma. Kõigepealt aga lasen teil järgemööda lugeda tähestiku marmortähti,
suure raamatu graniidist lehekülgi. Me läheme siis piiskop Guillaume'! ja Saint-Jean le
Rond'i Protaali juurest Sainte-Chapelle'ini, siis Nicolas Flameli majani Marivault' tänavas ja
9
4
tema hauani Süüta Laste kalmistul ja lõpuks ta kahe haigla juurde Montmorency tänavas.
Ma õpetan teid lugema hieroglüüfe, millega on
s Eksid, sõber Claude (lad k )
2 Tuvi (kreeka k.).
165