"peripeetiad" - 1 õppematerjal

Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandust

Kreeka tragöödiat tõlgendati kui sokulaulu, kus rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid ­ soku pea ja sabaga inimesekujulisi olevusi ­ kehastavad mehed, kes näitasid ülemeelikust ja laulsid jumalate ülistuslaule ­ ditürambe. Neist sokulauludest on saanud nime tragöödia. Tragöödia tunnused ­ tõsine tegevus, lõpule viidud tegevus, kunstipärane kõne ­ lõbupakkuv kõne, pöörakud ehk peripeetiad ning äratundmine. 4. sajandil andis Aristoteles esimese määraatluse, mida mõista tragöödia all ­ ,,Poeetika" ­ seda peetakse esimeseks kirjandusteoreetiliseks tekstiks maailmas. Aristoteles pidas tragöödia vaatamist väga oluliseks. Tragöödia äratab inimeses hirmutunnet ja kaastunnet. Hea tragöödia tunnus on seesmine puhastus ehk katarsise tunne. Tragöödiad antiikajal ei jagune vaatusteks. Jaguneb ­ Proloog ­ sissejuhatus Parodos ­ koor tuleb lavale