Artur Alliksaare elust
Elu romantiline pool polnud talle
võõras. Luuletustes kirjutab ta armastusest hellalt, kirglikult, see on
mõnikord hetkeline, teinekord igavikuline, puhas, puhuti äärmiselt
meeleline tunne.“ (Lisa 1, lk 127)
Väga hästi on Artur Alliksaar oma tundeid ja mõttemaailmia seisundeid
väljendanud kirjas Eino Lainevoole, keda ta pidas oma sõbraks:
„..... Imelik nähtus on aeg, kummaliselt rikas ja rabavalt leidlik oma
sündmuste kirevas peripeerias. Iialgi ei tohi uskuda ta konstantsusesse;
see oleks hirmsaks eksimiseks suure näivuse labürintides. Ikka enam ja
enam hakkan pidama usutavaks tolle inglise ohvitseri üllatuslike
memuaaride siirust, kes teenistusajal Šanghais sai sealsete
oopiumiurgaste alaliseks külastajaks ja hiljem jagas maailmaga oma
küllaltki kummalisi täheldustõike. Nende kohaselt olla ta mõnikord