KT 3 kirjakeele ajalugu
500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest.
Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele
grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi
alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused
keeles on olnud väikesed. Selle perioodi olulisemad muutused on kaasaütlev,
olev, i-ülivõrre ja maks-vorm. Uuseesti periood on kestnud viimased kolm
sajandit.
Periooodid täpsemalt:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_keele_sotsioperioodid.h
tm
2. Esimesed kirjalikud tekstid (teada aastaid ja seda, mida tekst endast kujutab;
missugust keeleainestikku sisaldab)
1224 – 1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - on arvatavasti preester Henriku (ka Läti
Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud
rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.