Geograafia - tõusud ja mõõnad
Koostaja :
Tõusud ja mõõnad ehk looded
Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et
nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on
nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on
2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna
nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt
komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja
korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui
ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa
paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tõus ja mõõn tekivad ka maa sisemuses.
Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu