Eesti muinasaeg
9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda
kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas).
Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast
aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli omane korilus,
kalandus ja küttimine (metsas). Hilisemal perioodli lisandus ka merel küttimine (hülgeid).
Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (kogukond paiknes ringi kindlal maa-alal, mis kandis
nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond
ümber paiknes. Pärast 6500eKr elati aastaringsetes külades. Külades pidi olema umbes 40
inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud).
Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud
selili
annaabi.ee 
