Eksponentsiaalne kasv isel organismi maksimaalset võimet oma arvukust suurendada, kui puuduvad igasugused piiravad tegurid. Logistiline kasvu korral toimub populatsiooni arukuse kasv alguses aeglaselt, seejärel kiiremini. 47. Populatsiooni struktuur: Juhuslik, ühtlane, rühmaline. Vanuseline koosseis: preproduktiivne, reproduktiivne (taastav, taastekitav), postreproduktiivne. 48. Fruktatsioonid populatsiooni arvukuse muutused. a) perioodilised: sesoonsed, paljunemine kevadeti, b) periooditud: jänesed Austraaliasse ja mardikad meile. 49. Elumus ehk ellujäämus, mingit taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite ja kõrge arvukuse toimet või pärast mingit ajavahemikku. Määratakse enamasti sugude ja vanuserühmade kaupa. Elumuskõverad ellujäänud isendite graafiline kujunemine 50. Ökoloogilised reeglid. Alleni reegel seaduspärasus, mille kohaseltimetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad
Fluktuatsioonid jaotatakse : Endla Reintam, 2008/2009 45 a) perioodilised: sesoonsed paljunemine kevadeti aastased kuusel 57 aasta järel on seemneaastad; 34 aastased tsüklid on lemmingutel ja teistel närilistel. Lemmingutel esineb ka kord 12 aasta jooksul arvukuse plahvatuslik kasv kuni 100 korda; 910 aastased fluktuatsioonid on jäneselilvesel. b) periooditud: jänesed Austraaliasse, kartulimardikas meile. Ökoloogiline niss Ökoloogiline niss on: 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. Eristatakse: a) fundamentaalset põhinissi tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e
annaabi.ee 
