Mina ja Keemia
pingutama, aga liigne pinge pole kellegi hea.
Samas on kindlasti selles tunnis ka midagi positiivset. Kui on teada, et
mingit tööd ei tule (kui tunnis ilusti käitutakse) siis tunni vastu hirmu
pole, kuna heas tujus õpetaja Helgi Muoni teeb tunni alati naljakaks, ja
näideterikkaks. Ühesõnaga, ei õpi me siis üksnes keemiat, vaid kõike,
mida maailmas vaja.
Kuigi keemia on minu jaoks kahe aasta jooksul raske olnud, olid
vahepeal mõtted teha ka eksamit, kuna sain 11 klassi esimesest perioodit
üsna palju aru, sain isegi nelja perioodi hindeks, mis oli nii mulle kui
kõigile klassikaaslastele suureks üllatuseks. Enne viimast perioodi, oli
aga mitu perioodi vahel, kõik ununes, ja enam tundides järele ei jõudnud.
See kustutas eksamimõtted.
Ma arvan ka, et inimene, kes teab keemiast midagi, näitab ka kindlasti
rohkem oma haritust, sest üldjuhul teavad tänapäeva inimesed keemiast
ainult seda, et on olemas selline aine, kus on hapnik ja vesinik ja
toimuvad igasugused reaktsioonid