Eesti ajalugu- muinasaeg.
valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles
esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi
hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt
kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel
arheoloogilisi kaevamisi.
Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks
on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja
nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas
vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja
hilisrauaaeg)rauaaega.
Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid:
Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni
1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioonini