Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
väljuvad muuseumist. Arvan, et igaüks võiks leida aega, et külastada ja mõnele ajale
sukelduma teise ajale, mis, õnneks, on juba möödunud.
Okupatsiooni muuseum näeb välja nagu suur muuseum, aga tegelikult see pole nii. Ta pole
sees nii suur, aga väga kompakselt on kõik esile tootud. Mis mulle meeldis, et selles
muuseumis oli palju ekraane, kust oli võimalik vaadata filme okupatsiooni erinevade
perioodest. Ja oli võimalus panna iseendale keelt, milles sa tahad kuulata ja ka kohta, kust sa
tahaksid vaatama. Mulle ka meeldis, et seisavad toolid. Sa saad neid võta, istuda ja rahulikult
vaadata. Kõige huvitavam oli näha videoid tol ajast, kui inimesed rääkisid oma tunnetest, kui
näitasid igasuguseid intervjuud ja televisioonisaadete katkendeid. Saal on täitsa suur ja seal
on suured aknad. Tänu neile, mul oli normaalne tunne kuulata kõikidest õudsetest asjadest ja
ma ei kartnud
annaabi.ee 
