Enne muinasaega eestis inimasutus puudus.kohata v6is veel ainult m6nda mammutit v6i ninasarvikut. Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht.
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata
annaabi.ee 
