Kirjandus 1905 - 1934
,,Talihari", Hõbedased kujused",
,,Käoorvik" 1920. Palju armastuluulet. Pühendas luule Ingile (abikaasa Inga Visnapuu).
Visnapuu esimeste koguda kõnekeel on isikupärane. Kasutab palju kõlakujndeid. Kohati
mõttetu sõnade jada. b) ajaluule 1925 ,,Ränikivi", 1927 ,,Maarjamaa laulud"; 1927
,,Kuuslikud", 1931 ,,Tuulesõel". Väljenduslaad eepiline. Kaovad kõnejujndid. Esile kerkib
isamaa teema. Palju loodus-ja armastuluulet c) pagulusaastad ,,Esivanemate hauad",
Mare Balticum" ,,Periheil" (Ingi). On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus
mälestusraamat ,,Päike ja jõgi" 1951
Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus, hingelisus, ületundlikkus; naine
on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks
luuletajaks.
8) Juhan sütiste elu ja looming
Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu
lähedal Kure metsatalus pere viimase neljanda laosena. Isa oli puussepp. Kloisid tartu
agulisse
annaabi.ee 
