Meeleelundid - nahk
külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nim. pimedaks. Väljast on
võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb
histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja
ganglionirakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas
oleva kollatähni piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam
perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi ~6
miljonit ja kepikesi ~115-120 miljonit. Nägemisnärvi väljumiskohta nim. nägemisnärvi diskiks ja
see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda
nimetatakse pimetähn.
Silmamuna sisu
Selle moodustavad vesivedelik (kambrivedelik), silmalääts ja klaaskeha. Kõik need moodustised on
normaalselt läbipaistvad, murravad valguskiiri, mistõttu neid nim
annaabi.ee 
