Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Geomeetria pärines antiikkirjandusest, eriti Vitruviuse teostest. Antiigist on pärit ka amfiteatrid,
hipodroomid jms (Pliniuse Villa Tusci) (Hellström 1997).
Renessansiaed oli ümbritsetud (kõrge) müüriga, mis oli alati taimedega kaetud (ronitaimed,
võrestikule kinnitatud pügatud puud). Müüri võis asendada teinekord kõrge hekk (~2 m), vahel
lisaks ka kraav.
Aeda poolitas tihti peatelg, mis oli kujundatud varikäiguna või pergolana. See võis viia ka aiast
välja, olles palistatud puudereaga. Sellega ristuvad teljed - varikäigud või hekkidest ääristatud
teed - jagasid aia ruumilisteks osadeks. Peatelg võis lõppeda purskkaevu või grotiga (focal points
- fokaalpunktid). Selliseid pilgupüüdjaid telgjoone / vaadete (vistade) lõpus hakati rohkem ja
teadlikumalt kasutama 16. saj. lõpul (asetati sinna skulptuure) (Hellström 1997).
annaabi.ee 
