selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites: 1. arvutis tuleb arvud esitada mitte kümnendsüsteemi arvudena, vaid kahendsüsteemis, s.t. ainult numbrite 0 ja 1 abil; 2. arvuti töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus paiknevat programmi (kuni selle ajani kasutati programmeerimiseks perfokaarte, perfolinte ja juhtimispuldi lüliteid). Mälus paikneva programmi ja andmete vahel ei ole olulist erinevust, s.t. üks programm võib vaadelda teist programmi kui andmeid. Nende kahe printsiibi järgi loodud arvutitega sai töödelda ka andmeid, mis ei olnud arvud. Aja jooksul muutus arvuti lihtsast arvutamise masinast informatsiooni töötlemise ja hoidmise masinaks ning tänapäeval on arvutite kasutamine mõeldav kõikvõimalikes eluvaldkondades.
elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites: 11 / 115 1. arvutis tuleb arvud esitada mitte kümnendsüsteemi arvudena, vaid kahendsüsteemis, s.t. ainult numbrite 0 ja 1 abil; 2. arvuti töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus paiknevat programmi (kuni selle ajani kasutati programmeerimiseks perfokaarte, perfolinte ja juhtimispuldi lüliteid). Mälus paikneva programmi ja andmete vahel ei ole olulist erinevust, s.t. üks programm võib vaadelda teist programmi kui andmeid. Nende kahe printsiibi järgi loodud arvutitega sai töödelda ka andmeid, mis ei olnud arvud. Aja jooksul muutus arvuti lihtsast arvutamise masinast informatsiooni töötlemise ja hoidmise masinaks ning tänapäeval on arvutite kasutamine mõeldav kõikvõimalikes eluvaldkondades. Mikroarvutite arenemise
annaabi.ee 
