seda üksteise järel, suurendades protsessori tööhõivet. Paketttöötlus Pakketttöötluse jaoks on vajalik täidetavate programmide järjekord. Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt. Seda selliselt, et eelmise programmi täitmise lõpetamist ära ei oodata. Nii saab ära hoida protsessori tühijooksu. Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele. Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati. Kaardi(perfolindi)lugeja luges kaardid (perfolindi), mille sisu väljastati magnetlindile. Kompilaator käivitati Draiverid Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestasid ja väljastasid infot ajal, kui cpu töötas. Sisend-väljundoperatsiooni lõppemisel edastasid nad katkestuse. Katkestuse saamisel salvestas arvuti vajalikud andmed ja juhtimine suundus vastavalt katkestuse iseloomule
· alates 1970 lõpust ja 1980 algusest hakati looma objektorienteeritud programmeerimise keeli (OOP) · OOP'is on struktuurprogrammeerimise parimad printsiibid, milledele on listaud uued konseptrsioonid Paketttöötlus · Paketttöötluse jaoks on vajalik täidetavate programmide järjekord, · Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt · Põhimõtted o Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele o Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati Draiverid · Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestaisd ja väljastasid infot ajal kui CPU töötas. · Sisend- Spooling Batch Systems Multiprogramming systems Multiprogrammeerimine see arvutusprotsessi organiseerimise meetod, kus ühe protsessori peal kordamööda täidetakse mitut programmi
Praeguseks on perfokaart aegunud andmekandja, kuid perfokaardid olid laialdaselt kasutusel nii 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks kui ka 20. sajandil mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Esimesed digitaalsed arvutid kasutasid perfokaarte peamise meediumina programmide ja andmete sisestamiseks. ca 1800 Jacquard mõtles välja programmeeritavad kangasteljed , mis kasutas perfokaarte mustrite tegemiseks. Info talletus perfokaartidele. Sealt edasi tuli idee kasutada neid arvutites. 19. sajand hakati mõtlema programmeeritava arvuti peale. Charles Babbage (1822) oli kõige kuulsam, kes üritas teha programmeeritavat arvutit, kuid ei saanud hakkama(diferentsiaalvõrrandite lahendamine). Esimene programmeerija oli Ada Lovelace, tema nimest on ka tulnud proge keel Ada. LAUSEARVUTUS George Boole, de Morgan Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. T = Tõde ja V = Vale Enimkasutatud tehted on & (ja e
annaabi.ee 
