Sakala vanem Lembitu
ent ristisõdijad nõudsid alistumist ja ristimise vastuvõtmist. Pärast mitmepäevast piiramist
olidki piiratud sunnitud alla andma, sest ristisõdijad olid linnuse valli tulega hävitanud.
Seejärel ristiti Lembitu, teised vanemad ja teised linnuses olnud, nende vara aga võeti
röövsaagina kaasa. Ristiusu vastu võtnud Lembitut nimetab Henrik kroonikas
aga ,,kõige nurjatumaks", ,,ebausaldusväärseimaks" (perfidissimus), sest peagi pesid kõik
sakalased ristiusu maha ja asusid Lembitu juhtimisel ja koos teiste maakondadega
ristisõdijatevastast nõu pidama.
1217. aastal 21. septembril olid eestlased koos venelastega saavutanud võidu ristisõdijate üle
Otepääl ning Sakala ja Ugandi asusid koos teiste maakondade ning venelastega plaanima
suuremat sakslastevastast retke. Nõnda kogusid nad Sakalasse Henriku järgi enneolematu
väe, 6000 meest