Keeruliste helide valjustaju
Mida väiksemad on arvud m ja n, seda parem. Nii on nn
perfektsed konsonantsid priim, oktav, kvint ja kvart. Sisuliselt tähendab see, et põhitooni f1
ülemtoon järjekorranumbriga m on sagedusega , mis langeb kokku põhitooni f2 ülemtooni
järjekorranumbriga n sagedusel ehk mida väiksemad on m ja n, seda lähemal on põhitoonile
asuvad need ülemtoonid, mille sagedused omavahel kokku langevad ja seda suurem peaks
olema konsonants. Sellest siis ka intervallide jaotus perfektsetseks ja mitte perfektseteks
konsonantideks.
Ometi võib üsna kergesti veenduda, et need intervallid, mida peetakse konsonantideks, ei
kõla ühtemoodi kõigis oktavites. Kuulates näiteks klaveril tertsi do-mi suures oktavis, kõlab
see akord märgatavalt dissonantsena. Liikudes allapoole, muutub kõla üsna veel enam
dissonantseks. Kuid esimeses oktavis on seda akordi üsna meeldiv kuulata. Milles on asi?
Mõnevõrra tõid asjasse selgust Hollandi püshhoakustikute R. Plompi ja W.Levelti katsed,