päevasel ja õhtusel ajal kohal olema täiendavalt veel üks kasvatusala töötaja. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Seadus kehtestab nõuded kasvatusala töötajate ja perevanemate teovõimele, isiksuseomadustele, haridusele, lastega töötamise kogemusele jmt. Muuhulgas ei tohi kasvatusalatöötaja või perevanem olla kohtulikult karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Samuti kehtib kasvatusala töötajatele ja perevanematele nõue läbida sotsiaaltööalane või pedagoogiline täiendkoolitus, mida neile pakutakse riigi kulul Tervise Arengu Instituudis. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asenduskoduteenuse osutaja kohustused Asenduskoduteenuse osutaja peab tagama asenduskodus viibiva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse ning asenduskodus viibiva lapse kohta käiva teabe ja dokumentide kogumise. Nimetatud kohustuse täpsem sisu on kehtestatud sotsiaalministri määruses
oli mõeldud ja mille algallikaks osutubki tihti mõne saksa noorsookirjaniku menuteos. Esimestena hakkasid Eestis lastele koolivälist lugemisvara sihiteadlikult soetama vennad Körberid (sakslased, kelle looming kuulub eesti kirjanduslukku). Carl Körberi (Vändra pastor) „Karjalaste luggemisse ramat“ (1849) – esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat. Sisaldab 21 õpetlikku juttu ja eessõna nii perevanematele kui karjalastele endile. Jutukesed kõnelevad headest ja alandlikest ning neile vastandlikest halbadest lastest, aga on ka mõistujutte loomtegelastega ning lugusid, kus peategelasteks on täiskasvanud. Autor jagab drastilisel moel karistusi pahadele lastele, varastele, joodikutele ja muidu mõistmatutele. See meenutab Arveliuse „Jutu- ja õpetusraamatut“ – Körbergi eesmärgiks on samuti vagura talupoja kasvatamine, ent tema väljenduslaad on lopsakam
annaabi.ee 
