Asenduskoduteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes omab teenuse 4 osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtivat tegevusluba. Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse majandustegevuse registrisse. Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja asenduskoduteenuse osutaja sõlmivad asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu. Asenduskoduteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega. (Eesti
Loodetavasti oleme varsti sellel tasemel, et vähemalt pooled vanemliku hoolitsuseta lastest saaksid peres üles kasvada. Uute peremajade süsteem on küll iseenesest tore, aga mulle tundub see pisut läbi mõtlemata. Jätab mulje, et tahetakse midagi ära teha ja selleks ehitatakse aga uusi maju juurde. Kui majad valmis, siis hakatakse alles vaatama, mis edasi saab. Nagu eelpool mainitud, siis ka uutes peremajades töötavad siiski kasvatajad graafiku alusel, mitte perevanem, kes oleks lastega pidevalt koos. Loodetavasti hakatakse varsti Eestis hooldusperede süsteemiga intensiivsemalt tegelema, et asi käima lükata. Näiteks võiks ministeerium, kui ta tõesti tahab pigem hooldusperesid toetada, võtta tööle inimese, kes hakkaks hooldusperedesse laste vahendamist otseselt organiseerima, või teha muud, et kasuperendust soodustada. Kasutatud kirjandus: 1. Siplane, A. (1999). Kasuperede arengust Eestis, bakalaureusetöö. Tallinna
annaabi.ee 
