q ta on kestvalt võimetu avaldust esitama q kui tema asukoht on kestvalt teadmata q kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus PKS § 135 alusel täielikult ära võetud 5 Lapsendaja sobivuse hindamine Maavalitsus on kohustatud lapsendamise lubatavuse kindlakstegemiseks muuhulgas (Sotsiaalministri määrus 01.07.2010 nr 42 RT I 2010, 35, 210): 1) viima läbi pereuuringu lapsendada sooviva isikuga 2) tutvuma lapsendada sooviva isiku elamistingimustega. Pereuuringu käigus selgitatakse välja: suhted vanemate, õdede, vendade ja nende lastega lapsepõlves ja lapsendamise ettevalmistamise ajal; lapsepõlve kasvukeskkond ja praegune elukeskkond; haridus; töö; majanduslik olukord; tervislik seisund; huvid ja vaba aja harrastused; 6
Lapsendajad, kes on seni soovinud täiendavat pereuuringut, oskavad oma võimalusi paremini hinnata. Spetsialisti pereuuring koosneb kahest etapist: I etapp: kohtumine ja vestlus perekonnaga nende kodus (pereintervjuu). Kohal on kõik pereliikmed, kes elavad tulevikus koos lapsega. Ka vanavanemad, kui nad elavad perega koos. Vestlus perega kestab umbes 4-5 tundi, vahel ka kauem. II etapp: saadud info analüüs ja pereuuringu kirjutamine. Valmib dokument , millega tutvuvad lapsendamisega tegelev lastekaitseametnik ja lapsendamist vormistav kohtunik ning mis lisatakse lapsendaja toimikusse (ca 10-13 lk). Lapsendamisega kaasneda võivad riskid on: puudulik info lapse vajaduste kohta; ebaselge lapsendamise motivatsioon; kõrged ootused lapse suhtes; enda üle- või alahindamine; ebakindluse võimendumine ja läbipõlemise oht lapse perre ootamise ajal; lapsendamisega