Sebra
laugjatel nõlvadel. See liik talub halvasti veepuudust ja siirdub kuival ajal
niiskematesse paikadesse (sageli metsadesse) või tõuseb mägedesse, sooritades
regulaarseid rändeid.
Savannisebrad elavad püsivates peretabuunides, millesse kuulub maksimaalselt 9-
10 looma. Sagedamini on tabuunis 4-5 looma (Krügeri rahvuspark) või 6-7 looma
(Ngorongoro looduskaitseala). Tabuuni eesotsas seisab vähemalt viieaastane täkk,
ülejäänud liikmed on märad, sälud ja varsad. Peretabuuni koosseis on väga püsiv.
Ajutiselt võib ta laguneda siis, kui joogikohal ründavad tabuuni kiskjad. Ka võivad
peretabuunid rände ajal ühineda suurematesse karjadesse. Peretabuuni liikmed
tunnevad üksteist hõlpsasti ära isegi kauge maa tagant.
Joogikohale või karjamaale juhib tabuuni alati vana kogenud mära, temale
järgnevad varsad ja sälud vanuseliselt kasvavas järjekorras, siis teine mära oma
järglastega samasuguses järjestuses. «Rongkäigu» lõpetab täkk. Tabuuni