Positiivsed ja negatiivsed nähtused, mis kaasnesid perestroikaga Laiemas mõistes mõeldakse perestroika alla Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude liidus. Mis oli siis selle positiivsed ja mis olid negatiivsed nähtused. Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse
Käsumajandus oli jõudnud selleks ajaks ummikseisu ja Nõukogude Liit ei suutnud konkureerida demokraatlike riikidega. NSV Liidus saadi aru, et riiki pole võimalik vanaviisi edasi juhtida ja alustati perestroikat, mille peaeesmärgiks oligi majandusliku olukorra parandamine. Alustatud reformid polnud aga piisavalt edukad, ning sotsialismileer varises lõpuks ikkagi kokku. Kuid kas perestroikat võib käsitleda sotsialismileeri lagunemise peamise põhjusena? Perestroikal saab eristada nii makro- kui ka mikrotasandit, millest viimane saigi kogu sotsialismileeri jaoks otsustavaks. Nõukogude Liidus pöörati suurt tähelepanu suhete parandamisele lääneriikidele, kuid samal ajal jäi tähelepanuta mikrotasand ehk inimeste igapäevaelu, mis halvenes iga aastaga. Kasvas rahva rahulolematus, mis viis nii Nõukogude Liidu, kui ka kogu sotsialismileeri lagunemiseni.
juurde. Järjest rohkem andis tunda ühiskondlik surutis. Üheks vastuseks sellele oli pöördumine oma ajaloo ja ,,juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eestiaineliste lavastuste sari. Segadust suurendasid Leonid Brezhnevi surmale (1982) järgnenud ebakindel ootusaeg ja mitmete seniste peanäitejuhtide suhteliselt üheaegne vahetumine 1980. aastate alguses. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud Mihhail Gorbatsovi "perestroikal" kulus paar aastat, enne kui see aastatel 1987-1988 paisus Eestis nn. ,,laulvaks revolutsiooniks". Tsensuuri varisedes haarasid teatrid tabuteemade (nt. küüditamise) järele, kuid sündmuste kiirus tegi päevakajalisuse varsti võimatuks. Esimeses paanikas toodi publiku püüdmiseks järjest välja kergekaalulisi komöödiaid; koondati truppe ja suurendati lavastuste arvu. Õnneks kestis otsene kriis vaid paar hooaega. Institutsiooniliselt on
annaabi.ee 
