Nii kadus ka laul Mari huulilt ning sära tema silmist, sest teda kui perenaist ootasid ees uued kohustused. Ka Mari pidi samaväärselt Andresega tööd rügama, ning hoolitsema Andrese nelja lapse eest ning enese kahe lapse eest. Kuid see talle pahameelt ei tekitanud, ta hoidis ja kaitses Andrese lapsi nagu enese omi. Maril sündis ka Andresega lapsi. Ka Sauna-Madise naise elu polnud kerge. Ta pidi oma ulualuse eest mõlemale pererahvaile tööd rügama, olgu siis Oru või Mäe. Samuti pidi ta hoolitsema oma vanamehe eest, kes ka rügas mõlemale peremehele. Nad olid pidanud oma lapsed matma juba üsna nende nooruses. Kuid tööde rügamise kõrvalt jäi saunanaisel aega ka muudeks tegevusteks, meelis tegevus oli keelepeks, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Ta sai ka korduvalt oma vanamehe käest pragada selle eest ning peksu, kuid ei see tema lõugu kinni suutnud hoida.
Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud. " Tippis teine kärmesti ja kärmesti sauna ümber, ja kui mahti sai, lippas siin-seal ümber ning kandis keelt, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas." Ometi oli keelekandmine ainus tõeline rõõm ta elus. Oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema. Kuna ta elas saunas, siis pidi ta oma ulualuse eest pererahvaile tööd rügama, olgu Mäel või Orul. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Kõige lõpuks tuleks rääkida "lambasihvrist". Oru Pearu naise elu oli vast Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Töö võrra oli tema elu küll kergem, aga oma keevalise mehe tõttu polnud "lambasihvri" igapäevane elu teps mitte kerge. Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud
annaabi.ee 
