"perepuud" - 1 õppematerjal

Metsade sääst

näiteks sealt talletatud hiiepaikade nimed Hiieauk, Hiiesoo jne. Lõuna-Eesti hajaasustuse piirkondades olid vähemalt viimastel sajanditel ühishiite asemel tüüpilised ohvriaiad. Igal talul oli omaette ohvriaed. Näiteks Viljandimaal püsisid need veel 19. sajandi teisel pooleni. Need olid tavaliselt väheldased puudetukad, mis ümbritsetud taraga. Pärimuspuudeks nimetatakse käesolevas töös puid, mis on seotud mingit tüüpi pärimustega. Pärimuspuudeks võivad olla perepuud, nimepuud ja muud kodulähedased või isegi õuepuud, mis seotud mõne pereliikme või muu konkreetse persooniga. Seda tüüpi pärimused on enamasti pärit lähiajaloost. Kuid pärimuspuudeks võivad olla ka muistenditega seotud puud. Sellisel puhul on enamasti tegemist suhteliselt vanade pärimustega. Nendest ülevaate andmiseks sobib Fred Pussi poolt 1995. aastal koostatud proseminari töö "Puudega seotud muistendid ja traditsioonid eesti rahvakultuuris".