EESTI RAHVALOENDUSTE AJALOOST
) , abiellumised ( abiellujate nimed ) ning surmad ( inimese nime ) .
Esialgu tähendas nimi ainult eesnime sagely koos isanimega aga hiljem 19.sajandil lisandusid
perenimed .
Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18.sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid .
Hingerevisjonide käigus selgitati välja kõikide pereliikmete nimed ja vanused . Iga pereliikme (ka
teenijate ) nime taha märgiti ka liikme suhe perepeasse .
1881.aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti
kubermangudes
Rahvaloenduse mõte Baltimaal
Balti kubermangudes liikusid kõige kaasaegsemad mõtted kogu Vene tsaaririigis .
19.sajandi teisel poolel hakati valmistama ette rahvaloendust , mis annaks tervikpildi elanikkonnast
ning annaks lisaks ka täiendavat infot ( sotsiaalne , rahvuslik ja religioosne kuuluvus ) ja seda kõike
tehti kohaliku Balti rüütelkonna initsiatiivil .