Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"
suudaks panna. Teos ongi minu silmis liialt fiktsionaalne, kuna see, kuidas Olavi nende
naistega mängib ning nood koheselt kõrvuni temasse ära armuvad ei ole päris reaalne. Olavit
ümberitsevad naised on kõik suured armastajad, justkui olekski nad kogu elu kedagi Olavi-
sarnast oodanud, justkui need mõned hetked Olaviga muudaksid kogu nende elukäiku nii, et
ilma temata enam elada ei suuda. Sarnaselt Tuglasega on Linnankoski samuti enda teose
naised kujundanud armastuse, stabiilsuse ning pereotsijaiks. Kohe, kui Olavi nende ellu
pannakse, muutub kõik nendi ümber paremaks, olgugi et nad tegelikult ju hästi ei tunnegi
teda. Sellest tuleneb minu arvamus, et autor on naised väga kergemeelseks kujundanud.
Selline kirjeldus neist naistest ei näita neid lugejale eriti positiivses valguses, sest ilmselt peab
nii mõnigi lugeja neid neidusid ullikesteks. Toladeks, kes igaühesse neile tähelepanu osutanud
meesoost isikusse ära armuvad. Järgnevalt kirjeldan olukorda, kus neiu tutvus Olaviga
annaabi.ee 
