tugev tsentraliseeriv (keskkohta koonduv) sõnarõhk koos rõhutute silpide vaeghääldusega, nagu ongi Mulgis. Kõigepealt nõrgalt hääldatud silpides vokaalid lühenevad ja redutseeruvad. Lõpuks võivad aga hoopis kaduda. See viib meid Mulgi häälduse järgmise erijoone juurde. · Mulgi murre on ilmselt kõige kulunum eesti murrete hulgas. Mulgimurrakutes ilmneb eriti palju hilist vokaalide kadu rõhututes silpides, nii on perenaine perenain, parandatakse parants. Vokaalide kadu haarab ka grammatilisi tunnuseid. Nii on lõunamulgis sarnastunud alale- ja alalütlev, küläl tähendab nii "külale" kui "külal", mitmuse 1. pöörde lõpp võib olla m: annam "anname", nud-partitsiibi tunnus n: kazun "kasvanud", hilise kaasaütleva lõpp võib olla k, -g: samleg "samblaga". · Asesõnades ja mõnedes sagedastes verbivormides esineb esisilbi järel vokaalide vahel n-i kadu
o Õilis naine ja iseloomult nõrk mees · Vella kalpi (Kuradi teenijad) 1970 o 3 noorukit kaitsevad Riia võtit · Vella kalpi vella dzirnavas (Kuradi teenijad kuradi veskil) 1973 o Rootsi-Poola sõda o Riia kaitsmine · Put, vejini! (Puhu, tuul!) 1973 o Rikas perenain 2 tütrega ja õetütrega o Perenaine ootab kosilasi tütarde jaoks o Kosilane armub hoopis vaeslapsesse · Tas dullas Paulines del (Tolle hullu Pauliine pärast) 1979 o Naise soov kõigest teada saada · Limuzins Janu Nakts krasa (Limusiin Jaaniöö värvides) 1980 o Vana naine võidab loteriis valge ziguli
annaabi.ee 
