,,Kõrboja Peremees" Anton Hansen Tammsaare Kogu tegevus toimub Katku ja Kõrboja talus. Katku Villu oli saanud just vanglast vabaks, kuna ta tappis ühe mehe ära. Kui ta tagasi Katkule tuli, siis kõik rääkisid tema saabumisest. Villu oli pool pime, sest kunagi lapsepõlves, Marert( kes oli ka Kõrboja perenaine), kes temaga metsas mängis jooksis mingi ork käes ja sellega jooksis ta Villu silma pihta. Sellest ajast ei näe ta enam parema silmaga. Rein ehk kõrboja endine peremees, Mareti isa nägi palju vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks. Kui Maret ohjad oma kätte võttis, siis korraldas ta Kõrbojal Jaanitule ja ka samas oma sünnipäeva. Ta kutsus terve küla elanikud kohale. Ka Katku inimesed. Katkust tuli ainult Villu, tema vanemad ei tahtnud Kõrbojale tulla, kuna nad pidasid mingisugust viha Kõrboja vastu, kes tahtsid kunagi Katku talu karjamaid ära osta. Seal jaanipäeval olid kõik kohal. Terve õhtu tantsis...
• Viiruse paljunemine organismis toimub aeglaselt • Viirused küll tapavad peremeheesrakke, kuid see toimub aeglaselt • Organism toodab antikehi . Immuunsüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist • Viirus nakatab üha uusi rakke. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad õgirakud hävitavad nakatunud rakke (enesehävitamine) • Näiteks HIV ja C ja B-hepatiit Peidetud viirushaigused • Organismis toimub viiruse kiire paljunemine • Viirus läheb pereme pärilikkusainesse peitu • Viirus võib inaktiivsena püsida peremeesrakus kaua (vahel kogu elu) • Viirus võib ootamatult üle minna tapvaks. Selliseid haigeid nimetatakse viiruskandjateks Viirushaiguste levimisviisid • Õhk-piisknakkus- tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid, nohu jne • Saastunud vee ja toiduga – viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus, osad hepatiidi vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim)
sisteerivad autoriteedid (vanemad inimesed või head kütid), otsuseid tehakse ko- gu grupi poolt enamuse tahte kohaselt. • Puudub kirjutatud seadusandlus — kõige hullem karistus on grupist välja saat- mine. • Puudub eraomand. • Mehed kütivad-kalastavad, naised korjavad söögitaimi ja teevad ”koduseid” ma- japidamistöid. • Ühiskonnale on iseloomulik end näha füüsilise keskkonna osana, mitte pereme- hena, püüd eleda loodusega harmoonias. 6.1.2 Aiaviljeluskultuurid Tekkisid seoses taimede kasvatamisele üleminekuga (u 10000 a tagasi). Toimub tege- likult ülemine koriluselt põllumajandusele — aiast saadav saak ei ole veel nii suur, et katta kogu söögivajadust, pigem moodustab ta lihtsalt täienduse metsast toodud jahi- saagile. Võrreldes jahimeeste-korilaste ühiskondadega, on aiaviljelejatel rohkem maist vara
annaabi.ee 
