V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
rihmategijad, rahakotitegijad ja naha-hautajad, ja lõpuks tõsi kui see, et püha Laurentius
põletati munakoortest tuleriidal. Vannun teile, sõbrad,
Kui valetan ja tõsi pole too,
ma pipraviina aasta siis ei joo!
Kulla tüdruk, täna paistab kuu. Vaata siis luugiaugust, kuidas tuul pilvi mudib, nõnda teen
ma sinu pihikuga. Tüdrukud! Pühkige laste! ja küünlail ninad puhtaks! Kristus ja Muhamed!
Jupiter, tule appi! Mis söök see on! Ohoo, peremammi, su tüdrukutel pole juukseid peas,
need kõik on siin su munaroa sees! Kuule, vanamoor, mina armastan juusteta munarooga.
Saatan näsigu sul nina otsast! Mis Peltsebuli trahter see õige on, kus lirvad ennast kahvlitega
kammivad!»
Seda kõike öelnud, virutas ta taldriku vastu maad ja hakkas kõigest kõrist jorutama:
Ei tunne usku ma,
ei taeva headust.
Ei tunnusta
ma kuningat,
ei jumalat,
ei valju seadust.
Clopin Trouillefou oli vahepeal relvade jagamise lõ-