Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Peremahe tagasitulekust. 4. Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Ühel päeval sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. 5. Miks hakkas Popi nägema Huhuus oma peremeest? Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. 6. Kuidas muutus Huhuu pärast kohtumist koertega? Huhuu lõpetas Popile haiget tegemise
ka rikkad ja mõjukad inimesed. See oli ülemkiht. Alamkihi moodustaid käsitöölised ning maal elavad talupojad-rentnikud. Vaesed proletaarid. Neile jagati tasuta vilja. Orjad ja vabakslastud Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguste kultuuritausta ning ühiskondliku positsioonidega inimesi. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölisena ja isegi arstide ning õpetajatena. Seaduse ees olid nad peremahe vara. Peremees võis orjaga teha mida ta tahtis, ka tappa. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta võimekal orjal ise endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Ori sai siis soetada vaandust, kui ori ise ja tema varandus kuulus peremehele. Roomas oli kombeks teatud rahasumma eest ning niisama orje vabaks lasta. Kui Rooma kodanik lasi vabaks oma orja, sai ka ,,ori" kodanikuks. Vabakslastud tegid innukalt tööd, et pääseda orjuse seisusest. Perekond ja kasvatus
annaabi.ee 
