Ostuvaba päev ei ole ostmise vastu üldiselt - Ostuvaba päev on ületarbimise vastu; selle vastu, et ostame asju, mida meil tegelikult vaja ei lähe või mille eluiga on väga lühike (plastnõud, Halloweeni dekoratsioonid, odavad Hiinas toodetud mänguasjad jne). Enne ostu sooritamist võiks küsida endalt järgnevaid küsimusi: Saan ma ilma selleta hakkama? Palju sarnaseid asju mul juba on? Kui palju ma seda kasutan? Kui kaua see vastu peab? Kas ma saaks seda sõbralt või pereliikmelt laenata? Saan ma seda ise puhastada /hooldada? Saan ma parima hinna eest ka parima kvaliteedi? Kuidas ma sellest vabanen, kui ma seda enam ei kasuta? Kas selle valmistamisel on kasutatud taastuvaid ressursse? On see tehtud taaskasutatud materjalist ja saab seda veel taaskasutada? /The Guardian 2003) Päev paneb mõtlema lisaks keskkonnaküsimustele ka eetiliste küsimuste peale; lisaks tarbimisele ka tootmise peale. Eesmärk on panna inimesed küsima endilt küsimusi, nt:
talulast oma lapse vastu vahetada. Seepärast valvati last kolm päeva pärast sündimist tuld kustutamata valvata (Eisen 1995:45). Sarnane uskumine on ka Inglismaal, kus lapsevahetamises kahtlustati kurje haldjaid, kes oma lapse, mõne vanema haldja või koguni puutüki lapseks 17 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud rändav (surevalt pereliikmelt sündivale). Inimesehaldjas käib alati inimesega kaasas (tavaliselt tema ees), valvab ja aitab ning annab kodustele kuidagi märku kui ta peremehega õnnetus on juhtunud. Tihti kõneleb inimesehaldjas oma kaitsealusega unes, “/.../ talle mõnesuguseid juhatusi ja õpetusi andes.”(Eisen 1995:45-46) Paraku on need tarkuseterad tavaliselt nii keeruliselt ja vihjates öeldud, et inimene ei saa neist alati aru ja jääb selle tõttu paljust heast ilma. Haldjat võis