Kersalu küla kujunemine
Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna
haua ja kirikuga ja eraldi vaeste surnuaed.
Joonis 1. Kersalu küla
Eesti maaamet
(E.Piibeleht, isiklik vestlus, 30.10.2015)
(Rahvaloendus, 2011)
1.2 Aaviku talu
Aaviku talu on üks esimesi registreeritud talusi Kersalus.Inimesed on selles kohas või selle
koha lähistel elanud juba rauaajal kuna 1940.aastal talu maadel korraldatud arheoloogiliste
väljakaevamiste käigus leiti rauaaegne kalme.
Perelegendide järgi olevat praeguse Aaviku talu elaniku vanavanaema olnud mõisahärra
vallaslaps. Kes seda nüüd, 130 aastat hiljem,enam tõestada või tõestamata jätta suudaks.
Faktid on aga sellised, et kirikuraamatutes on vanavanaema isanime koha peal kriips, ja
täpselt samal aastal, kui talutüdruk Miina salapärasest isast käima peale sai, leidsid
kirjaoskamatu rannakalur Jüri ja tema naine Anna 200 hõberubla vaba raha, et Aavik talu
eest käeraha maksta