NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS
Perekonda
juhtis perekonna pea, kellel algselt oli peaaegu et piiramatu võim kõigi pere liikmete üle. Nii
naine, lapsed kui nende lapsed allusid perepea otsustele. Seega polnud ka ükski täiskasvanud
mees päriselt oma pere juht enne kui tema oma isa surnud oli. Sellise perekonna võim ulatus
teoreetiliselt ka kõigi pereliikmete elu ja surma üle otsustamiseni, kuid praktikas seisnes see
enamasti pigem kõigi pereliikmete vara haldamises ning see, mil määral perekonnpea
pereliikmete ellu sekkus, oli tema enda valida. Samuti kaasnes perekonnajuhi õigustega
kohustus vastutada perekonnaliikmete tegude eest. Perekonna ühtekuuluvust suurendas veel
seegi, et üldiselt oli roomlastel tavaks, et kõik põlvkonnad elasid koos ühe katuse all.
NAISE ÕIGUSED
Naise õiguslik seisund Roomas oli mõneti vastandlik. Naine oli pärija, tal oli isaga
võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võis teha testamenti, kaasavara abil pääseda abielu