Millise polise kodanikuna oleks parim elada?
head füüsilised võimed. Igaüks selleks ei kõlvanud. Poistest hakati kasvatama kodanikke spetsiaalse
range sõjalise süsteemi järgi ja alles kahekümneaastaselt sai noormees kodanikuõiguse.
Kolmekümneselt võisid nad soetada pere ja omada maatükki. See aga ei tähendanud sugugi isikliku
elu algust, sest pereisa pidi pidevalt viibima eemal perekonnast sõjalises treeningus. Nii ei saa
rääkida perekonnavahelistest soojadest suhetest. Kuna spartiaate oli vähemuses, võisid nad mõnes
lahingus surma saada ning seejärel oleksid järgi jäänud vaid mittekodanikud, neil aga ei olnud
sõnaõigust riigiasjade otsustamisel. Nõnda oleks riigi stabiilne sisekliima ohtu seatud. Kodanikel ei
olnud füüsiliselt aega tegeleda individuaalsuse arendamisega ega ka loomingulisusega. Spartiaadid
ei olnud iseenda peremehed, vaid nad olid üks osa riigist. Seesugune süsteem tähendas aga seda, et