Barokiajastu- kas ilmalik või vaimulik? Barokiajastul tegutses mitmeid heliloojaid. Nende hulgas olid ka Johann Sebastian Bach (1685-1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli
t. Enamik neist olid concerto grossod. Olulisimad on aga tema soolokontserdid orelile ja orkestrile, mis kõrvuti Bach'i klavessiinikontserditega on muus.ajaloo esimesed klahvpillikontserdid. 1.6. J. S. Bachi helikeel, ülevaade tähtsamatest zhanridest: passioonid, kantaadid, prelüüdid ja fuugad. 1685-1750, Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuus. kogemused, tema muus. toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Passioonid ehk Jeesuse kannatuslood, oratooriumite alaliik. Arvatavalt kirjutanud 5 passiooni, säilinud 2: Johannese p. ja Mattheuse p. Markuse passioonist säilinud tekst. Bachi passioonid järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni, kus peamise osa loost laulab jutustaja (evangelist) ja piiblitekstis esinevad otsekõned on antud samuti retsiatatiividena vastavalt solistidele
annaabi.ee 
