Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
bandesid." (Uus Eesti)
"Nende "mustasajaliste" lohede kõrval triumfeeris aga veel üks liik ajakirjandust,
mille vaderiks oli vanglavend Aleksander Veiler, kes kunagi ei väsinud uhkeldamast
oma kollase ajakirjanduse kuninga tiitliga. Rahvaleht ja Esmaspäev olid lehed, mis
äritsesid kõige odavamate ja labasemate instinktidega ja mageda
sensatsioonikõdiga." Jms.
Ajalehtedest kadusid kirikuteated, surmakuulutused, perekonnateated. Ka õnnetused
ja kõik mittepoliitilised sündmused pidid olema kodanlik kõmu, mis nõukogude
ajakirjanduses ruumi ei leidnud. Usu ja kiriku vastu kirjutati täiesti valimata
sõnadega. Sisuliselt muutusid ajalehed kuivadeks propagandabülletäänideks. Nõuti, et
ükski rida ei tohi olla apoliitiline. Kirjastuskeskus ehk Glavlit määras iga ajalehe
juurde eri voliniku, kes hoidsid trükisõnal silma peal. Kuna nad jooksvast
annaabi.ee 
