Konfutsianism
gruppi indiviidi ees, autoriteeti vabaduse ja vastutusi õiguste üle. Harmoonia ja koostöö on
eelistatud võistluse ja erimeelsuste üle. Korra ja hierarhia hoidmine on kesksed väärtused.
Ideede, rühmituste ja erakondade konfliktis nähakse ohtu. Demokratiseerumine saab toimuda
vaid Lääne mõjul. Fukuyama kahtleb, kas Hiinas konfutsianism on kunagi poliitiline
konfutsianism olnud, pigem on keskendunud perekonnasidemetele, mis on olnud alati
tähtsamad kui ühiskondlikud ja poliitilised suhted. Konfutsianistliku ühiskonnanägemuse
kohaselt on ühiskond üks suur ja korrastatud süsteem, mis tuleb ülevalt alla ning milles kogu
süsteemi aluse moodustavad perekondlikud kohustused. Konfutsianism on pigem kõlblus- ja
riigiõpetus kui religioon. Konfutsius tunnistas küll jumalate ja vaimude olemasolu, kuid eriti
suurt tähelepanu pööras religioossetele riitustele ja inimeste õigele käitumisele.