SEMIOOTIKA AJALUGU II
Freud avastas iha kui libiido, mis toodab iha, ja ta ise võõrandas pidevalt seda libiidot perekondlikkus
representatsioonis (Oidipus).
Nii perekondlikus kui analüütilises vormis on Oidipus oma olemuselt repressiooni aparaat, mis on
suunatud soovide masinate vastu, ja mitte mingil juhul mitteteadvuse enda sünnitis.
Oidipus on mitteteadvuse jõudude kõrvalekaldumise invariant, mis eksisteerib kapitalistlikus
maailmas kõikjal. Seksuaalsus aga ei ole taandatav "väikese perekonnasaladuseni".
Psühhoosis mõistis psühhoanalüüs vaid "paranoidaalset" liini, mis viib oidipaalse kastratsiooni jmt-
ni, kõikide repressiivaparaatide injektsioonini mitteteadvusesse. Kuid tema eest jäi varju
"skisofreeniline" liin, mis läbib mitteperekondlikku joonist.
Psühhoanalüüs kaldub idealismi. Materialistlik psühhoanalüüs viib iha tootmisse ja vastupidi,
taandab tootmise ihaks.
Psühhoos ei kuulu ei isa ega isegi isa nime juurde, ta laieneb kõigile ajaloo nimedele. Sotsiaal-
annaabi.ee 
