Referaat Katariina II
Isa
ilmutas mõistmist ja Sophie tohtis tänaval teiste omasugustega mängida. Kuid
ühes asjas ei teinud vanemad järeleandmisi : nimelt kasvas ta pastor Friedrich
Wagneri juhatusel rangelt luterlikus usus ning pidas tõsimeeli kinni kõigist
sellega seotud hoiakutest ja kohustustest.
Nii kasvas Sophie kuni oma kümnenda eluaastani vabalt ja ilma eriliste rõõmude
ja muredeta. Ta kasvas kenaks, saledaks ja armsaks tüdrukuks.
1739.aastal võtsid vanemad ta kaasa perekonnapeole Kielis. Seal kohtas ta
esimest korda poissi, kes pidi saama tema õnnetuseks : Karl Peter Ulrich von
Holstein-Gottorpi, Rootsi ja Venemaa troonipretendenti. Sophie mõtles juba sel
ajal oma tulevikule, abielule, oma kohale ühiskonnas. Ta ei tahtnud mingil juhul
mõne kolkavürsti kõleda lossi armetus hämaruses alla käia.
Kuningannaks saada polnud just kõige viletsam väljavaade maa peal. Ema
külastas oma venda Lüübekis, kes oli määratud orvuks jäänud hertsogi