1800. aastate sündmused Baltimaal
peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi
teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma
vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise.
Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt.
Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu
ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega
kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine.
Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid
peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said
rasketel aegadel viljalaenu võtta. Kogukondade juhtideks olid Eestimaal talitajad ja
Liivimaal vöörmündrid. Kogukonna ülesanneteks oli näiteks vaestehoolekanne.
Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes
omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks
annaabi.ee 
