"Eluhelbed" Betti Alver luulekogu analüüs
1. Luulekogu tutvustus raamatumüüjana:
Betti Alveri luulekogu “Eluhelbed” tuli välja 1971 aastal, mil Alver on 65 aastane,
mis võib selgitada ka luulekogu pealkirja. Ma ütleks, et kogu tema luule on nagu
habras müsteerium. Luulekogu on jagatud neljaks suuremaks peatükiks “Ja see oligi
kõik,” “Väike perekonnalugu,” “Õhukivi” ja “Eluhelbed.” Kogu tema luulekogu on
tugevalt seotud loodusega, kõige enam esimene osa. Väikeses perekonnaloos on ta
teinud luuletuse emast, isast, külalistest ja tuulelastest. Üleüldiselt on tajutav pigem
negatiivsus ja minu arust kõige enam “Õhukivis,” kus on väga palju nukrameelseid
epiteete ja seda ka põhjusega, et seal on luuletatud sõjast. “Eluhelbed” arutleb läbi elu
kulgevate teemade üle, näiteks rõõm, haigused ja murde ning mis on üldsegi elu.
2. Välimus ja kujundus: