Euroopa 19. saj
etapp tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise, hakkas tekkima kultuurrahvus. Kõrgeim
etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Üldiselt oli tegemist alistatud rahva võitlisega
võõrvõimu vastu.
Teaduslik kommunism
Teaduse tormiline areng mõjutas ka sotsialistlikke teooriaid. Sotsialist W.Weitling esitas
teadusliku kommunismi idee, kus liikumapanevaks jõuks pidid olema teadmised.
Ühiskonna hädade põhjuseks pidas eraomandit, seetõttu pidas ideaaliks Suurt
Perekonnaliitu, kus vara on ühistatud ning kehtib üldine töökohustus. Kommunistlikku
ühiskonda pidi juhtima filosoofiline meditsiin, füüsika ja mehaanika. Üleminekuteeks
valis Weitling ülestõusu revolutsiooni algatamiseks, mille puhul jäi lootma
kaltsakproletariaatidele.
Anarhism
Sai populaarseks 19. sajandi II poolel sotsialistlikus liikumises, eriti Lõuna-Euroopas ja
Venemaal. Anarhism - võimu puudumine. Eeskäijateks on M.Bakunin, P.J.Proudhon ja
W.Godwin